Vahel paistab meie elutaevas soe ja lõõmav päike,
teinekord müristab ja lööb äike.
Vahel tundub, et kõik laguneb justkui koost,
teinekord on aga tunne, et enda auks tuleks võtta üks toost.
Mõnikord saaks justkui puuga pähe,
teinekord aga karjuks rõõmust nii et hääl on kähe.
Vahel on mõni hetk kui närtsind lill, mis vajub sorgu,
järgmine hetk, aga ajame selja sirgu ja ei lase pead norgu.
Vahel tundub elu kui sirge sile tee, teinekord aga tuleb ületada kõrget mäge,
aga sellise vahelduva maastiku tõttu ongi elu nii kuradima ÄGE!
No comments:
Post a Comment