Ostsin poest kaks paari uusi niidisokke,
pärast seda käisin tegemas keemilisi lokke.
Täna õhtul on piule minek,
peale minu on kutsutud veel Alma, Ants ja Rinek.
See Alma, see on igavene pläkutaja moor,
tema kõrval olles tundub nagu laulaks terve koor.
See Ants, ega see juba pitsi ei sülita,
pole inimest, keda ta vintis peaga oma nilbete naljadega ei tülita.
See Rinek, see on veel noor mees, umbes 65,
enda arust on üle linna naistemiis.
Aga see kellele külla lähme, noh see Eedi,
kurat, teda ma silmaotsaski ei seedi.
See öösel norskab nii, et ükski naaber ei maga,
endal tal elu pole, ainult teisi räägib taga.
Mulle sellised seljataga rääkijad kohe üldse ei istu.
